Uus päev

Hei!
Pole ammu uut postitust teinud, sest esiteks meil on internet ainult siis, kui ta ise seda tahab ja teiseks pole ma viitsimist või aega leidnud! Eks ma nüüd siis viin teid kurssi, mis me vahepeal teinud oleme. Peale magamise ja rannas peesitamise oleme isegi aega leidnud ka teiste tegevuste jaoks. Näiteks käisime me purjekaga sellises kohas nagu Ariel´s Point, kust me saime siis kalju pealt vette hüpata. Kõige kõrgem hüppepunkt olevat 14-15 meetrit ja madal kusagil 5-6 m. Endagi imestuseks julgesin ma ainult kõige madalamast hüpata ja seda ka ainult ühe korra. Kunagi käisin Vanamõisa järve ääres hüppamas ja seal ei olnud mingit probleemi 11 m kõrguselt alla hüpata, ei saagi aru, mis värk oli. Aga purjetamine ise oli vahva ja päris mõnusa jume saime ka peale. Nimelt kui me sinna sõitsime ei olnud tuult ja meie vaesed filipiinod paadis pidid terve tee sinna sõudma, aega võttis see umbes 3h ning kui aus olla, siis lõpuks viskas ikka kopa ette! Aga õnneks tagasisõit läks kiiremini ja jube mõnus oli seal mööda merd seilata! Mõned pildid siis merelt ja kohast, kus me hüppasime.

Ühel õhtul läksime sööma ja sama söögikoha baaris istusime ka hiljem maha. Mõne aja pärast tuli välja, et baarmenil on sünnipäev ning kuna ta pidi üksinda baaris töötama, siis otsustasime, et lähem aitame teda natukene. Rääkisime tema ülemusega, et kas me ikka võime tema baaris töötada ja ajasime, et me oleme baaris varem töötanud ja teama kõike väga hästi. Õnneks telliti meilt põhiliselt ainult rummi ja õlu, mida ei ole raske teha. Kuigi enda elu esimese cosmopolitani valmistasin ka ühele kliendile. Baarmen ise sai natukene puhata ja meil oli lõbu laialt, fun! Ja kusjuures kliendid ei nurisenudki meie kokside üle!
Seal baaris sain enda esimese baarmeni kogemuse:

Tänasel päev tuli tuul, lõpuks ometi! Laenutasin siis lohe ja instruktor hakkas asju seletama, noo ja mitte miskit ei tulnud alguses välja. Ma olin peale suve ikka kõik teooria totaalselt ära unustanud ja vahepeal jõudsin juba mõelda, et äkki ma peaksin kogu kursuse uuesti läbima. Õnneks instruktor oli positiivsem ja käskis mul veestarti harjutama hakata ja esimest korda elus sain ka laua peal püsti. Oooo kui tore see oli, nüüd juba ootan homset päeva, et uuesti merele minna. Põhimõtteliselt peaksin ma koos instruktoriga asja natukene harjutama ja siis hakkaksin ise juba merel pusima, sest nagu öeldakse, harjutamine teeb meistriks! Ülejäänud päeva lebotasime ühes surfiklubis, kus Diana enda varustust hoiab ja kus on kõik inimesed niiiii chillid ja sõbralikud. Need samad kutid, kes seal surfiklubis hängivad, näitasid meile ühe väga huvitava toidu söömist. Nimelt on see pardimuna, aga mitte tavaline keedumuna, vaid seal sees on juba väike pardipoeg kuju võtmas. See nägi ikka tõsiselt rõve välja ja ma ei saa aru, kuidas mõni inimene seda üldse süüa suudab.
Selleks korraks olekski kõik, eks ma siis kirjutan mõni kord jälle ja blogi jäävad lõpetama pildid meie saarest :) Olge tublid!

                                       Mööda seda teed läheme White Beachi.

 

White Beach

 

Meie turg, vasakult saab kõige paremaid mangosid!

                                                              Tee White Beachini!