Nii, ma pole nüüd ammu kirjutanud ja mõned siin juba vingusid, et kuhu ma kadunud olen. Kuhu ma ikka kadunud olen, Boracay saarele, randa lebotama. Mis siis vahepeal juhtunud on, hmm. Mingi päev käisime me peol, täitsa vahva oli, eriti see, et kui tantsides liiga palav hakkas, siis sai kiirelt ennast merre jahutama minna. Tallinnas lähed selleks õue, kus ootavad sind miinus kraadid, hehe. Peale pidu lubasime endale piiiiikapika une ja magasime päeva maha, aga mis siis, nagunii tuult ei olnud sellel päeval. Ja nüüd olemegi rannas lebotanud ja niisama ringi tiksunud. Täna läheme turule salati materjali jahile, loodetavasti tuleme tagasi hea saagiga. Turuga tuli mulle meelde, et siin on nii head mangod, söö palju jaksad! Homsest pidi ka tuul tagasi tulema, seega loodame, et homme saame ka enda õpinguid alustada!
Kohalikud ise on siin väga viisakad ja sõbralikud, seega nendega probleeme tekkinud ei ole. Aga kui nende elust rääkida, siis neile meeldib ikka meeletult laulda. Igal pool on näha või siis vähemalt kuulda karaoke baare, lõõritavad siin iga nurga peal, mis ei ole väga ilus kõrvale! Kui karaoke hakkab lõppema, siis ärkavad kuked unest ja kukuvad kisama. Tegelikult kriiskavad nad suhteliselt 24/7, ma ei saagi aru, kus on siin loogika. Meil Eestis kuked ikka äratavad hommikul inimesi, aga siin nad kirevad nii, kuidas ise tahavad. Kohalikud peavad siin kukepoksi ja eks see olegi põhjus, miks siin kukkesid rohkem näeb kui kanu!
Muidu on siin elu ikka mõnus ja kindlasti ka soojem kui Eestis, seega päikest teile Eestisse!
:)

Ja ma üritan nende päevade jooksul teile ka mingeid pilte klõpsida!